Susserdajad saavad keelu

Eesti peab 2016. aasta aprilli keskpaigaks vastavalt Euroopa Liidu direktiividele riigihangete seadust muutma nii, et hankelepingut rikkunud ettevõtte saab kolmeks aastaks järgnevatelt hangetelt eemaldada. Lisaks annab uus seadus õiguse ka hangetel läbirääkimisi pidada ja muuta -lepingut, mis on praegu üldjuhul keelatud.

Lottemaa teemaparki ehitanud Eventus Ehituse juhatuse esimees Ivar Kundla pooldab kahe käega muudatust. "Osa ettevõtetest solgivad oma tegevusega Eesti ehitusturu ära ja siis panevad endale lihtsalt teised nimed-maskid ette: astuvad poolikult projektilt ära, lähevad järgmisele hankele ja jälle võidavad hullumeelselt madala hinnaga."

YIT ehitusdirektor Toomas Rapp oli hinnangutes vaoshoitum. Rapp leiab, et hankelt kõrvaldamise põhjus peab kindlasti tõsine olema. "Kõrvaldada tuleks ehitaja, kes korduvalt ei ole lepingutest kinni pidanud," ütles Rapp, nentides, et samas vaidlused ühelegi ehitajale ei meeldi. "Tahaks rohkem ehitada kui vaielda."

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Agris Peedu sõnul on selliseid muudatusi väga vaja. "Eesti kontekstis on see kaasus tekkinud eelkõige Facio-ehituse tõttu. Selliste ettevõtjate suhtes ilmselt uus säte siiski rakendub ellu," rääkis Peedu. Facio on tuntud selle poolest, et pärast hangetel ebaõnnestumist või maksuvõla tekkimist, muudetakse ka firma nime.

Hangetel osalemine keelataks kolmeks aastaks. "Kui ettevõtja on keskendunud riigihangetele, siis peab ta otsima uue turu. Oleneb, kui palju selliseid ettevõtjaid on," sõnas Peedu.

Pikad kohtusaagad

Samas peidab uus kord ka kitsaskohti. Agris Peedu selgitas, et tellija küll lõpetab ehitajaga tingimuste rikkumise tõttu lepingu, kuid seejärel asub ehitaja kohtuteele, sest kardab, et muidu võib teda järgmiselt hankelt varem tehtud vea tõttu välja jätta.

Kohtud jahvatavad Eestis tavaliselt aga aastaid. Kui kohtus käiv ehitaja läheb samal ajal uuele hankeringile, olgu selleks riigi- või erahange, ei õnnestu tema osalemist varasemate vigade tõttu takistada, sest kohtuprotsess alles käib ning ei ole jõustunud ettevõtja rikkumist kinnitavat kohtuotsust. Ka ei pruugi tellijad tahta nii pikaks ajaks hanke poolelijätmist, otsustades vangerdava ehitajaga vaidlemist vältida - peaasi, et ehitus punkti saaks.

Hoopis suurem kari tulevastes hangetes võib olla võimalus pidada hankelepingu üle läbirääkimisi. Nii on esimene sõna, mis Eventus Ehituse juhile Ivar Kundlale uue hankemenetlusega seostub, susserdamine.

"Eesti on korporatiivne ühiskond: keegi tunneb kedagi, kes oskab läbirääkimislaua taga õigeid sõnu öelda," selgitas ta ja lisas, et teisalt oleks uue menetluse kasutuselevõtt mõistlik. "Kõige madalam hind ei anna alati kõige paremat tulemust - lõpuks ei ole tellija ega ehitaja rahul. Kui seda menetlust õigesti kasutatakse, on see ka maksumaksjale hea lahendus."

 

Läbirääkimiste sõel

Ka ministeeriumile teeb enim muret konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse lisandumine. "Praktikas saavad Eesti hankijad täna vähe läbi rääkida, seetõttu on risk suurem, sest neil ei ole eriti kogemust," sõnas Peedu. Samas selgitas ta, et enne pakkumiste esitamist peab algdokumentides kirjas olema, mille üle saab läbirääkimisi pidada.

Läbipaistvuse nimel tuleb läbirääkimisi protokollida ning kui räägitakse mingitel teemadel ühe pakkujaga, siis tuleb laua taha kutsuda ka teine. "Ehitajad on läbirääkimisi soovinud, sest neid oleks vaja innovaatiliste ja ehitus-projekteerimishangetel, sest hankija ei oska kõike ette näha," rääkis Peedu. Ta täpsustas, et läbirääkimistega hankemenetlust ega võistlevat dialoogi ei tohi kindlasti kasutada valmisteenuste ja -toodete puhul, mida võivad pakkuda mitmed turul tegutsejad.

Üks suurimaid hanke korraldajaid maanteeamet peab muudatusi siiski positiivseks. "Hankijal on siis võimalus saada turult paremaid lahendusi, mille peale ta ise ei tuleks. Risk on, et teatud juhtudel võib keegi saada põhjendamatu eelise," avaldas läbirääkimistega menetluse kohta arvamust maanteeameti riigihangete talituse juhataja Andry Palu.

Lepingu kõpitsemine

Tulevikus saab jooksvalt muuta ka hankelepingut. Kui praegu tohib seda muuta vaid erijuhtudel, siis 2016. aastal läheb hankelepingu muutmise regulatsioon tunduvalt paindlikumaks. Siingi näeb maanteeamet plusse.

"Suhtume muudatusse hästi, sest praeguse riigihangete seaduse valguses on see (lepingute muutmine - toim.) sisuliselt võimatu. Samas - hankelepingute muutmine ei tohiks saada igapäevaseks normiks," rääkis Andry Palu maanteeametist.

"Oht on, et tehakse hankelepingu muutmist laiemalt. Muutmisvõimalused peaksid aga täiesti alguses, juba pakkumise esitamisel, teada olema," lisas Agris Peedu.

Ka ehitusettevõtjad peavad lepingu muutmise võimalust oluliseks. Kuigi Eestis ei ole reeglina lubatud lepingutingimusi muuta, on seda mõnikord teha õnnestunud. Just siis, kui on vaja jaburustest lahti saada.

"Küll on keelelisi apse, küll juristide tehtud vigu. Näiteks pannakse sanktsiooniks, et ühepäevase hilinemise eest saame 100 000 eurot trahvi," tõi näite Kundla. "Teinekord on nendest lapsustest lahti saadud, kuigi see võib olla hankeseaduse rikkumine - õnneks on olnud mõistlikke inimesed, kes saavad aru, et lollustega ei maksa tegeleda."